Kuidas erineb sügisene väetamine kevadest?
Sügis- ja kevadväetised erinevad peamiselt koostise ja eesmärgi poolest: Lämmastiku sisaldus (N) Kevadväetis: kõrge lämmastikusisaldus soodustab lehtede ja rohelise osa kasvu. Sügisväetis: madal lämmastikusisaldus, et vältida uue rohelise kasvu teket, mis võib talve jooksul kahjustuda. Fosfori ja kaaliumi sisaldus (P ja K) Kevadväetis: keskendub üldisele toitainete tasakaalule, toetades varajast kasvu ja õitsemist. Sügisväetis: kõrgem fosfori ja kaaliumi sisaldus tugevdab juurestikku ja valmistab taime talveks ette. Eesmärk Kevad: stimuleerida aktiivset kasvu ja õitsemist. Sügis: tugevdada juuri, parandada külmakindlust ja tagada taimede tervis kevadeks.
Millal ja kuidas väetada?
uurestiku tugevdamine – sügisväetis, eriti fosfori- ja kaaliumirikas, aitab taimel arendada tugevat ja tervet juurestikku, mis talvel paremini talvitub. Talveks ettevalmistus – tugevad juured ja paremini toidetud taimed on külmakindlamad ja kevadel kiiremini taastuvad. Madal stress taimedele – sügisel vajavad taimed vähem lämmastikku, mis soodustab lehtede kasvu, kuid suurendab juurte ja varte tugevust. Kevadise õitsemise ettevalmistus – sügisväetamine annab taimedele vitamiine ja mineraale, mis aitavad neil kevadel kiiremini ja rikkalikumalt õitseda.
Tavaliselt antakse sügisväetist kuni mulla temperatuur on vähemalt +10 °C, sest siis suudavad taimed toitaineid veel omastada. Kui juba öökülmad on kohal ja muld jahtub, siis väetamisest enam kasu ei ole, pigem võib see isegi kahju teha.
Kes ei vaja sügisväetist?
Hästi juurdunud ja tugevad vanemad taimed. Kui taim näeb terve välja ja kasv on sordile omane, pole lisatoitaineid vaja. Kui oled kasutanud pikatoimelist väetist, sest liigne väetamine ei anna lisakasu ja võib pigem kahjustada. Taimed, kes on juba puhkeperioodile läinud. Kui lehed kolletuvad ja kasv on seiskunud, siis nad ei suuda enam väetist omastada.
