Harilik pukspuu (Buxus sempervirens) on klassikaline igihaljas põõsas, mida hinnatakse aastaringse struktuuri pärast. Taim moodustab tiheda, ümara kasvukujuga põõsa ning väikesed läikrohelised lehed püsivad taimel ka talvel. Aeglase kasvu ja hea lõiketaluvuse tõttu sobib ta selgete ääriste, kõrgemate hekkide ja erinevate kujundvormide loomiseks. Soovi korral võib lasta tal kasvada ka suuremaks, et kasutada teda aluspõõsana või selge aktsendina.
Harilik pukspuu kasvab nii päikeses kui poolvarjus, kuid sageli püsib ta kõige ilusamana siis, kui pärastlõunal on veidi varju ning kasvukoht on kaitstud kuivatava talvepäikese ja tuule eest. Eelistatud on ühtlaselt niiske, kuid hästi vett läbilaskev muld; liigniiskes kohas jääb taim kergesti kiratsema. Taimede tervise hoidmiseks on kasulik eemaldada aeg-ajalt mõned oksad põõsa seest, et parandada õhuliikumist ja lasta valgusel jõuda sisemiste võrseteni. Hooaja lõpus tuleks vältida tugevat tagasilõikust, et mitte soodustada õrnu uusi võrseid vahetult enne jahedamat ilma.
Tõsisemate haiguste hulka võivad kuuluda pukspuu lehe- ja võrsehaigused, mis võivad põhjustada lehtede pruunistumist, varisemist ning okste kuivamist. Kehva drenaaži korral võib tekkida ka juuremädanik, mida on märgata nõrga kasvu ja tuhmuvate lehtede järgi. Kuiva ilmaga tugevasti kahjustunud okste eemaldamine ning taimede piisav vahekaugus aitab lehtedel pärast vihma kiiremini kuivada. Uusi taimi saadakse kõige sagedamini suvistest pistikutest, mida hoitakse kergelt niiskena kuni juurdumiseni. Ühtlase hoolduse ja mõistliku pügamisega on harilik pukspuu kindel valik selgete joonte ja igihalja vormi loomiseks.
